Teisipäev oli Maarjapäev. Kreekas on see päev väga suur püha, esiteks muidugi tähistatakse seda, et Neitsi Maarja sai inglilt ettekuulutuse lapse saamise kohta, ja teiseks, see päev on ka Kreeka iseseisvus päev, tähistatakse võitu Türgi üle. Ateenas pidada suur paraad toimuma ja puha.
Selle päeva puhul korraldas üks väike küla kogukond saare läänepoolses kõige hüljatumas osas pidustused, kuhu meidki viidi. Toimus suur heategevus sööming, kirkiu hoovis ja majades olid lauad üles seatud ja söögiks pakuti kala-taignas, küüslaugu-kartuli püreed juurvilju ja muidugi saia ning LOOMULIKULT ohtralt veini, väga kanget veini. Muide see jutt, et kreekas segatakse veini veega ja „see kes joob puhtalt on joodik“ – ei pea üldse paika, mulle kinnitati et niisugune suhtumine oli tõepoolest antiik-kreekas aga tänapäeval on suhteliselt tavaline et juuakse ikkagi puhast kanget veini (umbes 17 vol) nii et kui mina vega lahjendasin siis mind naerdi nõrgukeseks, tea kas sattusin joodikute seltskonda, või on asjad tõesti antiik-ajast natuke muutunud. ☺
Igatahes inimesed olid väga sõbralikud, kuigi natuke häbelikud, ma ei julgenud neist eriti pilti teha, oskaks vähekene keelt, siis ehk julgeks küsidagi. Saime üsnagi palju tähelepanu kuna selles külas ei näha just iga päev võõraid inimesi, korralikk sõidutee ehitati sinna kanti alles u 5 aastat tagasi. Elektrit ei ole, kivist majad jne… kokkuvõttes, nägime midagi sellist, mida iga tavaline turist ei näe.
Esmaspäeva õhtul muide saime kena üllatuse osaliseks, vaatasime Teelega kahekesi parasjagu õhtusöögi-filmi, kui võõras mees kööki astus. Tulija oli uus töötaja-vabatahtlik Mihaelis, kreeklane (33-aastane). Kui olime tüübile juba ümbrust tutvustanud, tuli ka sõnum mu telefonile, Linalt, mis teatas, et uut inimest on oodata, et ärgu me ehmatagu :) nojah....
Thursday, March 27, 2008
Wednesday, March 26, 2008
Nädalavahetusel käisime Farosel, rannakülas Ikaria idarannikul, kus praegu inglased elavad-töötavad (sukelduvad ja uurivad mere-elu). Lina ja Lefteris pidid neile toitu viima ning meid kutsuti kah kaasa, et rohkem seda saart näeksime.
Sinna oli umbes 50 km aga sõit kestis u poolteist tundi kuna tee on väga käänuline, ja kuristikkude tõttu ei maksa väga riskida. Kui kohale jõudsime, leidsime inglise noored hoovis murul pohmelli pidamas. Käisime ka meres ujumas, mina muidugi "läksin kaaa -sest teised ju läksid" aga pidin kohe välja tulema sest nii jubedalt külm vesi oli. aga vähemalt sain linnukese kirja, 22. märtsil ujumas käidud.
Õhtul käisime pealinnas Agios Kirikos'es baaris.
järgmisel päeval juba sõitsime tagasi, ning peatusime ka ühes absoluutselt maagilises orus, kus oli väike ojake suurte kivide vahel ja hiigelsuured puud, tegin seal hästi palju pilte, vaadake siis eksju.
Sinna oli umbes 50 km aga sõit kestis u poolteist tundi kuna tee on väga käänuline, ja kuristikkude tõttu ei maksa väga riskida. Kui kohale jõudsime, leidsime inglise noored hoovis murul pohmelli pidamas. Käisime ka meres ujumas, mina muidugi "läksin kaaa -sest teised ju läksid" aga pidin kohe välja tulema sest nii jubedalt külm vesi oli. aga vähemalt sain linnukese kirja, 22. märtsil ujumas käidud.
Õhtul käisime pealinnas Agios Kirikos'es baaris.
järgmisel päeval juba sõitsime tagasi, ning peatusime ka ühes absoluutselt maagilises orus, kus oli väike ojake suurte kivide vahel ja hiigelsuured puud, tegin seal hästi palju pilte, vaadake siis eksju.
Friday, March 21, 2008
uued teadmised Kreekast, inimestest jne
Mõtlesin, et peaks ikka siin blogis kah ära mainima, mida uut ma teada olen saanud siinsete tavade kohta.
Vein
Ikaria saarel vähemalt käib veiniostmine niimodi, et võtad tühja plastmasspudeli, lähed sellega mõnda poodi või tavernasse ja seal saad mekkida ja meelepärast veini otse vaadist pudelisse osta - nii palju kui aga tahad. Pudelisse villvad siin saarel ainult kaks tootjat, aga muidu veini teevad KÕIK. Ja Kõik veinid on ka ühtviisi head.
Kommunism
Ikaria on kõige kommunistlikum kogukond terves Kreekas, siinsetest elanikest umbes 80%pooldavad kommunismi.
Kristlikud tavad
Hoolimata kommunistlikkust meelestatusest, tähistavad Ikarialased kirikupühasid ja peavad tavadest kinni, nagu korralikud kristlased ikka.
Näiteks lihavõtte eel paastutakse 40 päeva ja siis Aprilli lõpus algab lihavõtte tähistamine, millega kaasnes väga palju suuri pidustusi. Näiteks üks öö, siis kui paast lõppeb hakkavad kõik kitsetalle suppi sööma. Selleks puhuks kepsutavad vahvad kitsetalled praegu mööda aasasid ja ei aima lähenevast lihavõtte-peost midagi :P
Number 40-ga on seotud väga palju tavasid, näiteks kui laps sünnib siis ei tohi mitte keegi peale vanemate ja kohaliku vaimuliku last näha enne kui beebi on 40 päeva vana.
Ropp sõna
MALAKA [mal'a'ka]-pihkupeksja
Vein
Ikaria saarel vähemalt käib veiniostmine niimodi, et võtad tühja plastmasspudeli, lähed sellega mõnda poodi või tavernasse ja seal saad mekkida ja meelepärast veini otse vaadist pudelisse osta - nii palju kui aga tahad. Pudelisse villvad siin saarel ainult kaks tootjat, aga muidu veini teevad KÕIK. Ja Kõik veinid on ka ühtviisi head.
Kommunism
Ikaria on kõige kommunistlikum kogukond terves Kreekas, siinsetest elanikest umbes 80%pooldavad kommunismi.
Kristlikud tavad
Hoolimata kommunistlikkust meelestatusest, tähistavad Ikarialased kirikupühasid ja peavad tavadest kinni, nagu korralikud kristlased ikka.
Näiteks lihavõtte eel paastutakse 40 päeva ja siis Aprilli lõpus algab lihavõtte tähistamine, millega kaasnes väga palju suuri pidustusi. Näiteks üks öö, siis kui paast lõppeb hakkavad kõik kitsetalle suppi sööma. Selleks puhuks kepsutavad vahvad kitsetalled praegu mööda aasasid ja ei aima lähenevast lihavõtte-peost midagi :P
Number 40-ga on seotud väga palju tavasid, näiteks kui laps sünnib siis ei tohi mitte keegi peale vanemate ja kohaliku vaimuliku last näha enne kui beebi on 40 päeva vana.
Ropp sõna
MALAKA [mal'a'ka]-pihkupeksja
tuultuuultuuuuuul
Noh, ega midagi uut ütelda ei olegi.
Töö on praegu ikka suhteliselt igav, muudkui pildistan lilli ja parandan vahel mõnda vana posterit. Ilmad on kah nii jubedalt külmad, et isegi õied ei arene, nii et midagi pildistada nagu kah pole...
Kui juba ilma peale jutt läks, siis ei saa ikka üle ega ümber sellest TUULE-jutust. Ta puhub ikka rõvedalt kõvasti ja vahetpidamata juba mitu ööpäeva järjest, see ajab hulluks, ausõna. Täna tegelikult oli pärastlõunal paar tundi vaiksem kah, isegi linnulaulu oli kuulda, aga nüüd möllab jälle nii valjult, et omaenese mõtteidki on raske kuulda.
Oleme terve nädala Teelega kahekesi passind, õhtuti vahime mingeid filme, mis käepärast on ja läheme varakult magama, nagu korralikud tüdrkud ikka (ja jooksmas ei saa käia, sest noh - see tuul).
Aga homme läheme sinna saare teise otsa, Farosele, teistele külla, ainult üheks päevaks, aga me oleme väga põnevil, sest juba on kopp ees siin ühe koha peal istumisest, nii et väike vaheldus kulub vägagi ära.
Ja ma pole kaks nädalat piima joonud ega jogurtit söönud - nuta või puruks.
Aga kõigest hoolimata, ma ei kurda väga ega kahetse siiatulekut. Ikkagi on tore puhkus ja vaheldus sellest Eesti-elust
Töö on praegu ikka suhteliselt igav, muudkui pildistan lilli ja parandan vahel mõnda vana posterit. Ilmad on kah nii jubedalt külmad, et isegi õied ei arene, nii et midagi pildistada nagu kah pole...
Kui juba ilma peale jutt läks, siis ei saa ikka üle ega ümber sellest TUULE-jutust. Ta puhub ikka rõvedalt kõvasti ja vahetpidamata juba mitu ööpäeva järjest, see ajab hulluks, ausõna. Täna tegelikult oli pärastlõunal paar tundi vaiksem kah, isegi linnulaulu oli kuulda, aga nüüd möllab jälle nii valjult, et omaenese mõtteidki on raske kuulda.
Oleme terve nädala Teelega kahekesi passind, õhtuti vahime mingeid filme, mis käepärast on ja läheme varakult magama, nagu korralikud tüdrkud ikka (ja jooksmas ei saa käia, sest noh - see tuul).
Aga homme läheme sinna saare teise otsa, Farosele, teistele külla, ainult üheks päevaks, aga me oleme väga põnevil, sest juba on kopp ees siin ühe koha peal istumisest, nii et väike vaheldus kulub vägagi ära.
Ja ma pole kaks nädalat piima joonud ega jogurtit söönud - nuta või puruks.
Aga kõigest hoolimata, ma ei kurda väga ega kahetse siiatulekut. Ikkagi on tore puhkus ja vaheldus sellest Eesti-elust
Monday, March 17, 2008
MAAV2RIN
Ahjaa, juba olekski meelest l2inud - vanaemal oli 6igus - Kreekas on maav2rinad
kogesime m88dunud reedel pealel6unal v2ikest maav2rinat, mis pani akna/kapi-klaasid v2risema, kestis u 10-15 sekundit ja tundus nagu oleks suur reka seljatagant m88dunud (tegelt siinkandis kohe p2riskindlasti ei s6ida mitte kunagi mitte yhtegi rekat)
kogesime m88dunud reedel pealel6unal v2ikest maav2rinat, mis pani akna/kapi-klaasid v2risema, kestis u 10-15 sekundit ja tundus nagu oleks suur reka seljatagant m88dunud (tegelt siinkandis kohe p2riskindlasti ei s6ida mitte kunagi mitte yhtegi rekat)
Uued teadmised vol.1
- pistaatsiap2hklid on isesyttivad
- Maailma k6ige kallimat maitseainet Saffron'it saadakse yhest haruldasest Krookuse 6iest
- Meile tuntud mandarine on erinevaid sorte: Clementine, Satsuma, Tangelo jne
- mandlipuu on yhest perekonnast kirsside, ploomide, aprikooside ja virsikutega
pilv vuhises nina alt m88da ja tuul puhus taskur2tigi taskust
See saar on v2ga mystiline. Kui me laup2eval matkama laksime siis v6isime k6ndida tunde ilma et hingelistki kohtaks ning seej2rel l6puks ootamatult m6nd inimest n2hes muutusime t2itsa kohmetuks, kuid nad on v2ga s6bralikud, kysisid viletsas inglisekeeles, et kas oleme v2lismaalased ja pakkusid lahkelt joogivett. K6ik m88dujad, olgu jalgsi v6i autoga tervitavad sooja naeratuse v6i r66msa k2eviipega - yhes6naga, v2ga toredad inimesed ned ikarialased.
Aga m2ed on siin v2ga salakavalad. Nende j2rgi orienteeruda ei maksa, sest nad liiguvad paigast, vahetavad kohti ja muudavad kuju.
Unistan Aprilli l6pust ja vabast n2dalast, mil plaanime minna Istambuli, turule vyrtse ehteid ja kaltse kaema.
Aga m2ed on siin v2ga salakavalad. Nende j2rgi orienteeruda ei maksa, sest nad liiguvad paigast, vahetavad kohti ja muudavad kuju.
Unistan Aprilli l6pust ja vabast n2dalast, mil plaanime minna Istambuli, turule vyrtse ehteid ja kaltse kaema.
Saturday, March 15, 2008
surnud lehm mererannas
päike ilmus jälle välja
kaks viimast tööpäeva möödusid äärmiselt mõnusalt, pool päevast käisin üksinda jõe ääres lilli pildistamas ja et aega parajaks teha, siis istusin niisama, vahtisin punaseid kalu ja kuulasin linnulaulu.
õhtuti vaatame filme.
eile õhtul vaatasime ühte Chuck Norrise filmi "The President's Man"
lihtsalt uskumatu mees see Chuck.
ja nädalavahetuseks jäime Teelega siia täitsa kahekesi, peame siin kõige eest hoolitsema, koeri toitma ja kassi toitma jne. hea on olla rahus.
Aga, täna...
Laupäeval
otsustasime matkale minna.
Alustasime oma jõe juurest, kust sildid juhatavad rannani, noh, 2.5 tunni pärast olime rannas, leidsime kivide vahelt ühe surnud lehma, siis võtsime päikest ja siis hakkasime tagasi kõndima, tulime mööda autoteed, et kiiremini jõuda ja mitte ära eksida.... ning ma ei tea kuidas aga meil siiski õnnestus ära eksida, mingi hetk ronisime mööda mingit järsku mäenõlva ülespoole, vastikute okkaliste põõsaste vahel ja jõudsime niimodi ühe vanamehe aeda, kes oli küll enam kui üllatunud, et kaks neiut niimodi justkui maa-alt tema aeda ilmuvad..
igatahes ta oskas meid tagasi teepeale juhatada ja poole tunni pärast jõudsimegi tagasi koju, jalad on nagu pakud, täielik kurnatus....
läbisime arvatavasti mingi 25 km ringis maad, selleks kulus meil 6 tundi ja 3 pudelit vett.
enam ma matkama ei lähe, vähemalt mitte ilma kaardita.
kaks viimast tööpäeva möödusid äärmiselt mõnusalt, pool päevast käisin üksinda jõe ääres lilli pildistamas ja et aega parajaks teha, siis istusin niisama, vahtisin punaseid kalu ja kuulasin linnulaulu.
õhtuti vaatame filme.
eile õhtul vaatasime ühte Chuck Norrise filmi "The President's Man"
lihtsalt uskumatu mees see Chuck.
ja nädalavahetuseks jäime Teelega siia täitsa kahekesi, peame siin kõige eest hoolitsema, koeri toitma ja kassi toitma jne. hea on olla rahus.
Aga, täna...
Laupäeval
otsustasime matkale minna.
Alustasime oma jõe juurest, kust sildid juhatavad rannani, noh, 2.5 tunni pärast olime rannas, leidsime kivide vahelt ühe surnud lehma, siis võtsime päikest ja siis hakkasime tagasi kõndima, tulime mööda autoteed, et kiiremini jõuda ja mitte ära eksida.... ning ma ei tea kuidas aga meil siiski õnnestus ära eksida, mingi hetk ronisime mööda mingit järsku mäenõlva ülespoole, vastikute okkaliste põõsaste vahel ja jõudsime niimodi ühe vanamehe aeda, kes oli küll enam kui üllatunud, et kaks neiut niimodi justkui maa-alt tema aeda ilmuvad..
igatahes ta oskas meid tagasi teepeale juhatada ja poole tunni pärast jõudsimegi tagasi koju, jalad on nagu pakud, täielik kurnatus....
läbisime arvatavasti mingi 25 km ringis maad, selleks kulus meil 6 tundi ja 3 pudelit vett.
enam ma matkama ei lähe, vähemalt mitte ilma kaardita.
Wednesday, March 12, 2008
Adrenaliinirohke öö ja kauaoodatud kohtumine oraakliga
Öösel algas torm, millesarnast ma veel iial näinud polnud, ärkasin suure paugu peale, arvasin ei tea mida, aga selgus et see oli tuuleiil mis tugevalt vastu seina prahvatas, siis oli vaikus... siis lõi välku ja kohe tuli uus tuulepuhang, haarasin instinktiivselt kümne küünega voodiäärest, et paigal püsida, sest ma ei olnud kindel, kas me koos selle plekkmajaga üldse veel maapeal oleme... olime küll, vaevu.
ja niimodi mitu tundi, und ei saanud, mõtlesin igasuguseid asju, mida tegema peaks kui katus pealt lendab, kujutasn ette, kui läheksin õue mäenõlvale seisma, kui kiiresti ma siis mereni saaks? :)
mingi hetk ärkasin äratuskella peale ja tuul oli vaibunud.
kuid hommikul oli mul äärmiselt halb tuju, mulle pole veel õiget otstarvet leitud, mõtlesin, et järjekordselt olen tulnud mingisse kohta suurte ootustega, ja järjekordselt pean pettuma, sest mulle järjekordselt ei meeldi mu valikud.... ahhh, magasin nimelt tund aega sisse ja pärast mossitasin ühe lollaka pc taga ja installisin/uninstallisin Adobe programme terve ennelõuna...
joonistasin A4-paberile suure kalendri kus päevi maha tõmmata.... 13 nädalat ja 6 päeva veel.
AGA SIIS: ootamatu teada, et mind ja Teelet viiakse pärastlõunal ORAAKLI juurde. Lõpuks ometi!
Tegelikult läksime kohtuma selle asutuse ühe võtmeisikuga, keda me siiani veel polnud kohanud, väga lihtsatel põhjustel: ta on kodus 1 kuuse lapsega, ja aeg-ajalt käivad noored teadlased tema juures kodus mingeid asju arutamas. Meil polnud seni veel seni olnud au temaga kohtuda, aga viimaks ometi ta ootas meid.
Oraakel ehk Anastassiia, oli väga rahulik, koduste riietega, vaikse kuid lõbusa häälega väärikas naisterahvas. Poole tunnise vestluse ja tassi orgaanilise kohviga viis ta nii minu kui Teele peast ära kõik masenduse mõtted. Ta selgitas meile siinoleku põhjuseid, ja kõik sai palju selgemaks, ma tean nüüd mida ja milleks ma teen. võibolla sellel kõigel on isegi mõtet. Tegelikult on siin täitsa tore, ja aina toredamaks läheb, varsti saab vahemerre ujuma...
nüüd sajab vihma
ootan kevadet
ja niimodi mitu tundi, und ei saanud, mõtlesin igasuguseid asju, mida tegema peaks kui katus pealt lendab, kujutasn ette, kui läheksin õue mäenõlvale seisma, kui kiiresti ma siis mereni saaks? :)
mingi hetk ärkasin äratuskella peale ja tuul oli vaibunud.
kuid hommikul oli mul äärmiselt halb tuju, mulle pole veel õiget otstarvet leitud, mõtlesin, et järjekordselt olen tulnud mingisse kohta suurte ootustega, ja järjekordselt pean pettuma, sest mulle järjekordselt ei meeldi mu valikud.... ahhh, magasin nimelt tund aega sisse ja pärast mossitasin ühe lollaka pc taga ja installisin/uninstallisin Adobe programme terve ennelõuna...
joonistasin A4-paberile suure kalendri kus päevi maha tõmmata.... 13 nädalat ja 6 päeva veel.
AGA SIIS: ootamatu teada, et mind ja Teelet viiakse pärastlõunal ORAAKLI juurde. Lõpuks ometi!
Tegelikult läksime kohtuma selle asutuse ühe võtmeisikuga, keda me siiani veel polnud kohanud, väga lihtsatel põhjustel: ta on kodus 1 kuuse lapsega, ja aeg-ajalt käivad noored teadlased tema juures kodus mingeid asju arutamas. Meil polnud seni veel seni olnud au temaga kohtuda, aga viimaks ometi ta ootas meid.
Oraakel ehk Anastassiia, oli väga rahulik, koduste riietega, vaikse kuid lõbusa häälega väärikas naisterahvas. Poole tunnise vestluse ja tassi orgaanilise kohviga viis ta nii minu kui Teele peast ära kõik masenduse mõtted. Ta selgitas meile siinoleku põhjuseid, ja kõik sai palju selgemaks, ma tean nüüd mida ja milleks ma teen. võibolla sellel kõigel on isegi mõtet. Tegelikult on siin täitsa tore, ja aina toredamaks läheb, varsti saab vahemerre ujuma...
nüüd sajab vihma
ootan kevadet
Tuesday, March 11, 2008
käed mullas
Täna siis läksime Michaelleiga(või mina ei tea kuda ta nime kirjutada) metsa, et taimi üles kaevata ja istutada nad potti, et oleks lihtsam tubastes tingimustes pildistada. Ja siis selgus, et see vana ei olegi nii tark taimeteadlane, kui ma arvasin, nimelt vaatasime seal mingeid lumikellukese sarnaseid taimi ja ta otsis eriti just neid taimi, mis oleks veel õide puhkemata.... ja selle pähe tahtis ta üles kaevata taime, mis oli AMMU ära õitsenud, ma ütesin, et minu arvates see roheline mummu seal otsas on ainult jäänus kungaisest õiest, aga ta arvas, et küllap sealt ikka midagi veel tuleb... nooh, hea küll, äkki kreekas käivad need asjad teisipidi...
Ja siis ma pidin kõik need viletsad taimekesed kodus plastikpudelitesse istutama ja nüüd hoiame pöialt, et nad peagi õide puhkevad.. :S
kui muud teha polnud siis pildistasin mesilasi
ja täna toodi autoga külapoest uus toidulaar, nüüd on meil jälle külluses fetajuustu ja õunu ja apelsine ja saia
ja kitse nägin kah mäe peal
nats igav on, nüüd sai Kortsleht kah valmis ja siin on endiselt vähe teha, vaatan kuidas taimed potis kasvavad ja ongi kõik, kui homme tuulevaikne ilm on siis lähen jooksma igavusest.
ja kui ikka igav on siis hakkan ehk kooliasjade peale mõtlema
Ja siis ma pidin kõik need viletsad taimekesed kodus plastikpudelitesse istutama ja nüüd hoiame pöialt, et nad peagi õide puhkevad.. :S
kui muud teha polnud siis pildistasin mesilasi
ja täna toodi autoga külapoest uus toidulaar, nüüd on meil jälle külluses fetajuustu ja õunu ja apelsine ja saia
ja kitse nägin kah mäe peal
nats igav on, nüüd sai Kortsleht kah valmis ja siin on endiselt vähe teha, vaatan kuidas taimed potis kasvavad ja ongi kõik, kui homme tuulevaikne ilm on siis lähen jooksma igavusest.
ja kui ikka igav on siis hakkan ehk kooliasjade peale mõtlema
Sunday, March 9, 2008
pühapäev
mitte ei saa kortslehte küljendatud, tähtede seis ei ole lihtsalt soodne.
käisime rannas vett katsumas ja koera ujuma õpetamas, muidu oleks tätisa tore olnud, kui inglased jälle mastrubeerimis-nalju poleks teinud, kopp on ees, õnn et nad järgmine nädal teise saare otsa lähevad, saame Teelega kahekesi oma rida ajada ja jooksmas käia jne
käisime rannas vett katsumas ja koera ujuma õpetamas, muidu oleks tätisa tore olnud, kui inglased jälle mastrubeerimis-nalju poleks teinud, kopp on ees, õnn et nad järgmine nädal teise saare otsa lähevad, saame Teelega kahekesi oma rida ajada ja jooksmas käia jne
Saturday, March 8, 2008
JA PALUN KIRJUTAGE MULLE
Kuigi mul pole aega kõigile eraldi kirjutada, siiski meeldiks kui keegigi mulle vahel midagi kribaks, kasvõi paar ridagi, noh !
äkiline ilmamuutus
Eile õhtul lakkas suur tormituul nii äkitsi et see vaikus oli lausa valus kõrvadele. Hommikul avastasin, et siin ongi tegelikult soe, nagu peab, käisin paljajalu murul ja kutsikad mängisid ümber minu. Linnud laulavad ja mandlipuud õitsevad.
nautisin mõnda aega rahulikku varahommikut, aga kuna kõik teised magasid veel, siis läksin kah tagasi magama, ärkasin alles kella ühe paiku, ja siis läksime Teelega kahekesi naistepäeva matkale ühe suure mäe otsa ja pärast ühe jõe orgu, kus oli parasjagu ekstreemne ronimine. Sellest retkest on pilte kah muuhulgas.
Nüüd on siis pikk nädalavahetus, eriti midagi teha ei ole, kuigi tegelt pean natuke oma eesti-töösid tegema, aga eks jõuab veel, praegu on mõnus niisama aega surnuks lüüa ja puhata.
Siin saab täitsa korralikult süüa, ja üsnagi tervislikku toitu, tööpäeviti käib lõunasööki valmistamas naabritädi ja õhtuti teeme graafikualusel ise süüa, nädalavahetustel teeme kah ise süüa, kuidas keegi tahab, kapid on kogu aeg toiduaineid täis, igasugu kuivaineid ja LOOMULIKULT FETAJUUSTU, jaaaaa, ma söön IGA PÄEV fetajuustu ja pehmet saia, muidugi see küll kaalualandamisele kaasa ei aita, aga mul on suva, mulle maitseb fetajuust niiväga. ja muidugi õunu ja apelsine ja igasugu juurvilju on alati kapis, nii, et söögiga on OK.
eile õhtul käisime kõigi nende inglastega muidugi kohalikus külas mingis pubis, proovisin kohalikku veini ja sain kõvasti naerda, kui vein toodi lauale MORSIKANNUGA :D
heh, ja see maitses nagu Lassi vanaema tehtud vein, täielik peet... noh ja siis inglased jõid end ruttu purju (samal ajal kui nad oma joomisemänge mängisid) ja siis meie Teelega tulime jalgsi ära koju kui igavaks läks.
täna õhtul läksid teised jälle pubidesse laaberdama ja mina jäin üksinda siia, nats kõhe on siin üksinda olla, aga mul on taskulamp ja pipragaas kõrval, panin kontori ukse kah lukku ja klõbistan muudkui arvuti taga... ja laen pilte üles, vaadake siis eksju !
nautisin mõnda aega rahulikku varahommikut, aga kuna kõik teised magasid veel, siis läksin kah tagasi magama, ärkasin alles kella ühe paiku, ja siis läksime Teelega kahekesi naistepäeva matkale ühe suure mäe otsa ja pärast ühe jõe orgu, kus oli parasjagu ekstreemne ronimine. Sellest retkest on pilte kah muuhulgas.
Nüüd on siis pikk nädalavahetus, eriti midagi teha ei ole, kuigi tegelt pean natuke oma eesti-töösid tegema, aga eks jõuab veel, praegu on mõnus niisama aega surnuks lüüa ja puhata.
Siin saab täitsa korralikult süüa, ja üsnagi tervislikku toitu, tööpäeviti käib lõunasööki valmistamas naabritädi ja õhtuti teeme graafikualusel ise süüa, nädalavahetustel teeme kah ise süüa, kuidas keegi tahab, kapid on kogu aeg toiduaineid täis, igasugu kuivaineid ja LOOMULIKULT FETAJUUSTU, jaaaaa, ma söön IGA PÄEV fetajuustu ja pehmet saia, muidugi see küll kaalualandamisele kaasa ei aita, aga mul on suva, mulle maitseb fetajuust niiväga. ja muidugi õunu ja apelsine ja igasugu juurvilju on alati kapis, nii, et söögiga on OK.
eile õhtul käisime kõigi nende inglastega muidugi kohalikus külas mingis pubis, proovisin kohalikku veini ja sain kõvasti naerda, kui vein toodi lauale MORSIKANNUGA :D
heh, ja see maitses nagu Lassi vanaema tehtud vein, täielik peet... noh ja siis inglased jõid end ruttu purju (samal ajal kui nad oma joomisemänge mängisid) ja siis meie Teelega tulime jalgsi ära koju kui igavaks läks.
täna õhtul läksid teised jälle pubidesse laaberdama ja mina jäin üksinda siia, nats kõhe on siin üksinda olla, aga mul on taskulamp ja pipragaas kõrval, panin kontori ukse kah lukku ja klõbistan muudkui arvuti taga... ja laen pilte üles, vaadake siis eksju !
Friday, March 7, 2008
tuuline tuuline tuuline
Jõudsime eile õhtul pärast 6,5 tunnist laevasõitu lõpuks siia saarele, meile olid vastu tulnud kaks inglise noormeest, ühel neist oli pea blondiks värvitud - mul tekkis kohe hirmus eelarvamus, nende kohta aga neil oli üks kutsikas kah kaasas, hea seegi.
ja siis sõitsime autoga umbes 40 minutit mägedesse, see tee oli väga kurnav ja mul läks süda isegi pahaks sest nii jubedalt palju kurve oli kogu aeg...
ja siis jõudsime siia "baasi" siin tutvusime ülejäänud rahvaga... ja selgus et oh õudust, siin on enamus INGLASED :S
st kokku on siin 8 noort inimest, 6 inglast ja meie siis eestlased ja paar vanemat tüüpi on siis kreeklased, aga nemad hoiavad rohkem omaette ja me oleme sunnitud hängima nende inglastega. õnneks neil pole vist väga hädagi, muidugi nad on ikkagi inglased, aga võibolla mitte nii ilged jobud kui need keda ma inglismaal kohtasin... lootust on, et ma pean siin ikka 3 kuud vastu küll, kui mingit tegevust kah leiab....
ja muidugi meil on siin 3 kutsikat, nad on nii nunnud krantsid, kogu aeg müravad...
nendega on tore mängida kui inglased kopa ette viskavad...
ja me magame sellistes plekist karpides, nagu ehitusmeestel on :D
meil on teelega õnneks natuke rohkem omaette ruum, teele magab ülemisel nari-korrusel ja mina alumisel (mulle meeldib maa-ligidal magada ju )
aga öösel algas torm, ma ehmusin ilgelt ära sest nii kohutav kolin ja mürin oli siin kogu aeg nende plekkmajade vahel, aga hommikul sain teada et see on siin selisel aastaajal normaalne ilm ja et me oleme nii kõrgel mäe peal et siin ongi tuuline kogu aeg... aga muidu see koht siin on hästi eraldatud, külast eemal ja ei ole üldse geto...
pipragaasi vist vaja ei lähe.
aga ta on mul igaks juhuks alati kaasas :)
süüa saab kenasti kolm korda päevas, enamast tervislik kohalik toit, naabritädi käib meile kokaks, ja seega on väga mõnusad kohalikud road. vahel harva saab ka liha toidu sisse, aga ega ma ei kurda.
täna sain siis lõpuks natuke ka sotti et mida me siin üldse tegema hakkame, esialgu alustan ühe toreda keskealise kreeklasega Michaelliga mingit taimede pildistamise projekti, st pean lihtsalt mingitest taimedest hakkama makrofotosid tegema, iga nädal, et jäädvustada nende õitsemise staadiumid, aga see on nii väike asi, ma loodan et mulle leitakse rohkem rakendust, muidu ma hakkan võibolla liigapalju trenni tegema igavusest - kellele seda veel vaja on....
igatahes nädalavahetus on vaba ja kuna esmaspäev on kah mingi püha juhuslikult, siis on kolm vaba päeva järjest, nii et kui on hea ilm siis läheme Teelega matkama äkki, vaatame siin ümbruskonda ja tahame leida mingeid jooksuradasid et tulevikus siin jooksmas käia... eks näis
varsti panen pilte kah üles, kutsikatest ja mägedest ja jõgedest ja üldse... aga mitte neid tobedaid makrofotosid karikakardest, need on täiega igavad, ma arvan.
ja siis sõitsime autoga umbes 40 minutit mägedesse, see tee oli väga kurnav ja mul läks süda isegi pahaks sest nii jubedalt palju kurve oli kogu aeg...
ja siis jõudsime siia "baasi" siin tutvusime ülejäänud rahvaga... ja selgus et oh õudust, siin on enamus INGLASED :S
st kokku on siin 8 noort inimest, 6 inglast ja meie siis eestlased ja paar vanemat tüüpi on siis kreeklased, aga nemad hoiavad rohkem omaette ja me oleme sunnitud hängima nende inglastega. õnneks neil pole vist väga hädagi, muidugi nad on ikkagi inglased, aga võibolla mitte nii ilged jobud kui need keda ma inglismaal kohtasin... lootust on, et ma pean siin ikka 3 kuud vastu küll, kui mingit tegevust kah leiab....
ja muidugi meil on siin 3 kutsikat, nad on nii nunnud krantsid, kogu aeg müravad...
nendega on tore mängida kui inglased kopa ette viskavad...
ja me magame sellistes plekist karpides, nagu ehitusmeestel on :D
meil on teelega õnneks natuke rohkem omaette ruum, teele magab ülemisel nari-korrusel ja mina alumisel (mulle meeldib maa-ligidal magada ju )
aga öösel algas torm, ma ehmusin ilgelt ära sest nii kohutav kolin ja mürin oli siin kogu aeg nende plekkmajade vahel, aga hommikul sain teada et see on siin selisel aastaajal normaalne ilm ja et me oleme nii kõrgel mäe peal et siin ongi tuuline kogu aeg... aga muidu see koht siin on hästi eraldatud, külast eemal ja ei ole üldse geto...
pipragaasi vist vaja ei lähe.
aga ta on mul igaks juhuks alati kaasas :)
süüa saab kenasti kolm korda päevas, enamast tervislik kohalik toit, naabritädi käib meile kokaks, ja seega on väga mõnusad kohalikud road. vahel harva saab ka liha toidu sisse, aga ega ma ei kurda.
täna sain siis lõpuks natuke ka sotti et mida me siin üldse tegema hakkame, esialgu alustan ühe toreda keskealise kreeklasega Michaelliga mingit taimede pildistamise projekti, st pean lihtsalt mingitest taimedest hakkama makrofotosid tegema, iga nädal, et jäädvustada nende õitsemise staadiumid, aga see on nii väike asi, ma loodan et mulle leitakse rohkem rakendust, muidu ma hakkan võibolla liigapalju trenni tegema igavusest - kellele seda veel vaja on....
igatahes nädalavahetus on vaba ja kuna esmaspäev on kah mingi püha juhuslikult, siis on kolm vaba päeva järjest, nii et kui on hea ilm siis läheme Teelega matkama äkki, vaatame siin ümbruskonda ja tahame leida mingeid jooksuradasid et tulevikus siin jooksmas käia... eks näis
varsti panen pilte kah üles, kutsikatest ja mägedest ja jõgedest ja üldse... aga mitte neid tobedaid makrofotosid karikakardest, need on täiega igavad, ma arvan.
Thursday, March 6, 2008
liiga pikk reis ja räpane Ateena
Kui Eurolines'i buss Tartust kell 6:45 sõitu alustas, siis oli bussis 6 reisijat, mina olin ainus, kes Riia bussijaamast veel edasi lennujaama tahtis sõita, jube imelik tunne on istuda üksi suures bussis kui kaks bussijuhti korraga ees istuvad :P aga bussijuhid haisesid eetri järele, no mis sa teed, küllap oli vaja grippi ravida :D
Ja lendamine ei meeldi mulle, ja kui Berliinist Ateenasse sõitu alustasime siis märkasime lennukisse sisenemisel, et lennuki all on mingi loik ja sinna niriseb lennukist mingit vedelikku. Seetõttu me ei imestanudki väga, kui lõpuks lendutõus 20 minutit edasi lükkus "mingi tehnilise rikke tõttu" .... misiganes rike see ka oli, küllap nad said selle korda sest poole tunnipärast olime juba õhus ja hoidsime pöialt, et see lennuk uuesti lekkima ei hakkaks.
Ateenas sain suure üllatuse osaliseks, sest ma poleks oodanud et see linn NII RÄPANE on.... jube, sõitsime metrooga ühe odava hosteli lähedale ja siis pidime kaks tänavat veel kõndima, ja päris palju oli tegemist, et mitte prügi otsa komistada... joodikuid oli kah jube palju, tundus, et oleme mingis getos, kuigi tegelt oli see enamvähem kesklinn ikkagi.
Maksime 12 eurot kumbki ja meid pandi ühte tuppa kahe hiina neiuga, uskumatu kui stereotüüpilised hiinlannad :D plõksisid muudkui pilte teha jne, ärkasid hommikul kl 6 et minna vaatamisväärsusi kaema, meie magasime 8ni, sõime röstsaia ja keedumune. vaatasime natuke linnas ringi (räpastel ja kitsastel tänavatel) ja lõpuks läksime metrooga sadamasse.
Terves sadamalinnaosas oli elektrikatkestus ja meil kulus tükk aega et leida kiosk, kus kasutataks geneeraatorit, et saaks pietit osta.
ja siis laevale...
Ja lendamine ei meeldi mulle, ja kui Berliinist Ateenasse sõitu alustasime siis märkasime lennukisse sisenemisel, et lennuki all on mingi loik ja sinna niriseb lennukist mingit vedelikku. Seetõttu me ei imestanudki väga, kui lõpuks lendutõus 20 minutit edasi lükkus "mingi tehnilise rikke tõttu" .... misiganes rike see ka oli, küllap nad said selle korda sest poole tunnipärast olime juba õhus ja hoidsime pöialt, et see lennuk uuesti lekkima ei hakkaks.
Ateenas sain suure üllatuse osaliseks, sest ma poleks oodanud et see linn NII RÄPANE on.... jube, sõitsime metrooga ühe odava hosteli lähedale ja siis pidime kaks tänavat veel kõndima, ja päris palju oli tegemist, et mitte prügi otsa komistada... joodikuid oli kah jube palju, tundus, et oleme mingis getos, kuigi tegelt oli see enamvähem kesklinn ikkagi.
Maksime 12 eurot kumbki ja meid pandi ühte tuppa kahe hiina neiuga, uskumatu kui stereotüüpilised hiinlannad :D plõksisid muudkui pilte teha jne, ärkasid hommikul kl 6 et minna vaatamisväärsusi kaema, meie magasime 8ni, sõime röstsaia ja keedumune. vaatasime natuke linnas ringi (räpastel ja kitsastel tänavatel) ja lõpuks läksime metrooga sadamasse.
Terves sadamalinnaosas oli elektrikatkestus ja meil kulus tükk aega et leida kiosk, kus kasutataks geneeraatorit, et saaks pietit osta.
ja siis laevale...
Subscribe to:
Posts (Atom)
