Eile k2isime teatris (Ag.Polikarposes v2ikeses kylasaalis, u 40 inimest publikuks...)
Ainult sellep2rast et Lefteris m2ngis seal. P2ris huvitav kogemus oli - vaadata n2idendit, keelest aru saamata, palju rohkem t2helepanu l2heb n2oilmete j2lgimisele. Naljakas oli. Kylameeste p6lvepeal kokku panudnd kultuur.
Pilte tegin kah.

n2en unes Emaj6e suursood ja tatrapdru maitset.

kui kedagi huvitab, siis minu viimane n2dalavahetus oli j2lle nii tore. Juba kohe reedel peale t88d h22letasime tsikkidega randa, mina ja teele v6tsime poest kumbki yhe v2ikese purgi 6lut kah kaasa ja p2ikeseloojangul istusime rannas, j6ime 6lut ja m6tlesime, et kyl see elu on ikka ilus.
Laup2eval matkasime suurema seltskonnaga l2bi v2ga ilusa oru yhte nudistide randa. Seal orus oli j6gi ja ilusad k6rged kosed ja soojad basseinid. Nudistide rand oli nagu nudistide rand ikka.
Ja terve pyhap2eva veetsime kah rannas, laenutasime vesijalgrattaid ja kanuusid ja muudkui m8llasime ringi.
L6puks sai n2dalavahetus l2bi, ja tuli hakat viimast t88n2dalat pidama... see sujub m6nusalt, lahkumise meeleolus !

21 sajandi putukad, plankton ja yhep2evased lilled

jaaniussi teate?
siinkandis on siukesed lendlevad putukad, kes ei s2ra kogu aeg, vaid VILGUVAD ja kui nad 88sel niimodi kuskil rohu sees istuvad ja vilguvad, siis n2ib nag maas vedeleks mobiiltelefonid v6i midagi sellist... ja kui nad lendlevad ja samal ajal vilguvad, on eriti tore..
ja siis veel see HELENDAV PLANKTON meres. Kui 88sel kuuvalgel ujuma minna, siis n2eb m6nikord neoonroheliselt helendavat planktonit... seda ei oska ma isegi l2hemalt kirjeldada
ja yks lill on siuke, mille 6is alustab 6itsemist p2ikeset6suga sinise 6iega, p2eva peale muutub aga kahvatuks ja valgeks.. 6htul 6is n2rtsib ja sureb. hommikul alustab 6itsemist 6is k6rvaloksalt...

ilus

Mulle j6udis kohale, et lahkun siit varsti. Ainult 10 p2eva veel... Ikaria't ei unusta kunagi, kuid aeg on lahkuda ja koju tulla!

ikarian time

muide, ma sain l6puks pihta ikaria-aja arvamise valemile
1 ikaria minut=10 reaalaja minutit

asjad, millest ma oleks ilma jaanud, kui poleks Kreekasse tulnud

Ikaria
kaks kreeka pulma
ikariotiko
vahemeri
vein
21 sajandi vilkuvad putukad

..ja Tyrgi

asjad, millest ma olen Kreekas olemise t6ttu ilma jaand

No Smoking Orchestra kontsert
Bob Dylan'i kontsert
Massive Attacki kontsert
*vaevalt, et ma k6igile neile kontsertitele lainud oleks, aga ikkagi...
Haraka synnipaev
Liisi synnipaev
P6vvati katsikud
Siimu ja Mareti tagasitulek
Onu Leo pulm

ja palju muud, mis praegu ei meenugi

neetult kuum

mingi 30 kraadi ringis on kuuma, 88sel magada ei saa, v6imatu !! aaah

yks kuratlik putuk

idüll

Jõudsin Farose'lt õnnelikult tagasi. Sain seal iga päev kaua magada ja ei pidanud tööd tegema ega midagi. Selle asemel õpes James mulle snorgeldamist ja Ben õpetas kuidas vee all pilti teha. Ja mina õpetasin neile paar nippi photoshopis. Jube mõnus kui bossid seljataga ei seisa. Oh nendest bossidest ei taha ma üldse pikemalt rääkida, muidu peab jälle kurma hakkama.....

Räägin hoopis idüllilisest pühapäevast. Rentisime 10 inimese peale kaks dsiipi. Ühe rohelise ja ühe punase. Punane dsiip oli minu juhtida ja see auto oli täis girlpowerit. Sõitsime saare igatpidi läbi peatusime kristallselge veega rannas, käisime pealinnas restoranis söömas (olime tunnistajaks veidrale turistile, kes keset restorani riideid vahetas), siis käisime veel kuumaveeallikas ja siis sõitsime tagasi. Kogu reisi vältel Teele ja Abi laulsid tagaistmel, maru lahe.

üldiselt nüüd ma ei suuda enam ära oodata, millal Eestisse tulen. Tahan metsmaasikaid ja piima. Ikaria on tore küll, aga ma tunnen et olen nüüdseks juba kõik ära teinud, ja aeg on tagasi tulla

vaadake pilte kah !

kreeka viha ja ameerika haletsusväärne shõubiznis

Sain täna esimest korda Big T' (boss Theodoris) raevu sihtmärgiks. Asi oli väga tühine: ta arvas, et ma peaks tegelema plakatite valmistamisega, aga minul olid plakatid valmis ja ma tegelesin oma järgmise ülesandega (panin photoshopi loengu materjale kokku, sest hakkan merebioloogidele photoshopi tunde andma järgmisel nädalal). Kuna temale ei olnud mitte keegi ütelnud, millega ma tegelen, tundis Big T et tema võim ei ole täielik ja ta purskas tuld kõigile kes kreekakeelsest sõimust aru said, telefonitorugi sai kannatada. Terve kontor särtsus närvilisusest ja Big T oli näost punane nagu küps tomat.
Kahju, et Big T inglise keelest aru ei saa, sest mul oleks talle nii mõndagi ütelda, ja mina ei karda talle neid asju ütelda, sest ma tean, et ma olen neile väga tähtis, ma olen sitaks head tööd teinud ja nad ei teeks mulle mitte midagi, kui ma bossile üht-teist ütleks, aga ei ole mõtet üritadagi, ta ei mõista mõhkugi ja mitte keegi ei taha minu arvamust tõlkida :P
Imelik, et ta julgeb nii koledalt karjuda oma alluvatele, sest ilma meieta ei teeks ta mitte sittagi. "Happy workers are good workers; sad workers are bad workers" - nii ütles Teele ja kreeklased seda ei mõista !

Ja täna õhtul nägin kõige hullemat filmi ameerikast "Live" soovitan vaadata.

Lähen homme lõpuks Farosesse, et järgmisel nädalal alustada photoshopi tundidega. Faroses saab rahulik olema, seal ei ole ühtegi bossi kohal, võib hommikul kaua magada ja päev otsa rannas tsillida.
Aga seal ei ole internetti, nii et ärge siis solvuge, kui ma ei kirjuta.

midagi huvitavat juhtus vist veel, aga ma ei mäleta praegu...

5 kilo shokolaadikreemi

ja natuke rohelist salatit

vihm

Panin Tyrgi reisi pilte yles, vaadake siis eksju. :)
Uudist ei ole midagi, teen t88d, vihma sajab.
5 n2dalat ja 5 p2eva veel !

ikariotiko

Viimane nädal on olnud täis uskumatuid kogemusi. Kolmapäeva õhtul (30 aprillil) läksime loomulikult välja, sest 1.mai on ju vaba päev... Arvasime et sellest tuleb tavaline baari-õhtu, aga oh ei... pärast baaris õllejoomist, kui kodu poole hakkasime liikuma (kella 4 ajal hommikul vist) avastasime et suuures küla-saalis toimub suur PANIGIRI, ehk külapidu. Söök jook ja tants.
Saal oli täis pikki laudu, lauad olid kaetud toidujääkide ja veiniga, meid kutsuti loomulikult lahkelt sisse, sest pidu oli alles hoogu sisse saamas. Jõime seda kohutavalt kanget veini ja siis pidime muidugi tantsima kah. See kogemus oli eriti vahva, sest tantsusammud on ülimalt lihtne, ja see näeb välja nagu kari purjus inimesi tuigerdaks üksteise najal muusika rütmis :D
Üks näide you-tube'st
Kohalikud peod, kohalikud traditsioonid kohalikud inimesed, toit ja jook - uskumatu ! See pidu oli väärt siia saarele tulekut ! :P

ja kui kell 8 hommikul peolt lahkusin, ei olnud bänd veel lõpetanud :P
uskumatud inimesed

Pühapäeval toimus külas PULM, see on samuti LAHTINE pidu, kuhu KÕIK on kutsutud, st muidugi mingid tseremooniad toimuvad päeval, nendel me ei osalenud, kuid õhtul toimus samas küla-saalis jälle tantsupidu, seekord siis pulma-pidu. See oli täpselt samasugune nagu kolmapäevane panigiri, tasuta söök jook, lahked inimesed ja vahvad tantsud.


kahjuks on need kogemused olnud lahedamad kui ma sõnadega kirjeldada suudan, võbolla kunagi hiljem...


Elame Teele ja Jude'ga nüüd ühes korteris u 10 minutit jalutamist siit töökohast. Natuke luksuslikum kui plekkmajas elamine. Siia on oodata rohkem inimesi seetõttu saadeti meid natuke parematesse tingimustesse elama, me vist meeldime bossidele. Nad vaatasid mu lillefotosid ja plaksutasid käsi !

Mulle anti isegi ikaria-lubadus et kui lilleprojekt järgmisel nädalal valmis saab, siis ehk saadetakse mind Farosesse, merega seonduvat tööd tegema, lõpuks ometi. Kuid ikaria-lubadus on sama mis ikaria-aeg, ehk siis selles ei saa iialgi kindel olla. kahjuks.
Kui ikarias lepitakse kokku, et koosolek toimub homme kell 11 siis tõenäoliselt toimub see u kell 3 pärastlõunal :P natuke naljakas, ja natuke tüütu ! Seetõttu oli meil möödunud nädalal nelja tööpäeva asemel ainult kaks tööpäeva, sest inimesed lihtsalt ei ole vaheajast veel virgunud, keegi ei viitsi tööd teha , uskumatu.


What time is it ?
It's Ikarian-time !

HENNA

Hei tsikid, henna on superm6nus, proovisin endapeal ja tulemus on siuke,



aga 2rge muretsege, ma ei raiska k6ike 2ra, toon teile kah !

tagasi ikarial

huh, reis tagasi ikariale v6ttis palju aega ja energiat, pidime j2lle terve 88 bussis veetma, kui saabusime Kusadasise selgus, et praam Samosele l2heb alles j2rgmisel hommikul. Kasutasime juhust ja kylastasime Ephesuse varemeid. Hunnik suvalisi kive ja palju naljakaid turiste.
Kui l6puks j2rgmisel p2eval Samosele j6udsime, selgus, et praam Ikariale l2heb alles j2rgmisel p2eval. J2lle pidime terve 88p2eva aega parajaks tegema, j6ime m6nusat Samose roosat veini ja rentisime auto 24ks tunniks, niivisi oli meil olemas nii 88maja kui ka v6imalus Samose saart n2ha, k2isime Phytagoras'e koopas ja tegime saarele tiiru peale. Esmasp2eval saime l6puks 6htul kella kuueks Ikariale aga oh h2da, praam peatus ainult Agios Kirikoses, seega meie koduni umbes 50 km. proovisime mitu tundi h22letada aga keegi ei v6tund peale, viimases h2das helistasime Nick'ile kes meile autoga j2rgi tuli (mitte just v2ga r66msalt). Seega reis kestis t2pselt n2dal aega ja v6ttis mult paar-kolm kilo v2hemaks. N2gin maailmakuulsaid turisti-t6mbekaid ja shoppasin tyrgi turul. Nagu ytles Borat: "great success!" :)

nyyd siis tagasi Archipelagoses, kus aja-arvamine k2ib k6vasti aeglasemalt kui mujal maailmas ja kus otsuseid v6etakse vastu stiilis kust-tuul-sealt-tuju. See t2hendab, et t2na 6htul pannakse mind ja Teelet VIST hotelli magama, sest siia VIST tuleb palju inimesi. Jee me oleme siis need v2ljavalitud, keda lubatakse parematesse tingimustesse. Kui seal hotellis linad kah on, siis saab see olema esimene kord kahe kuu jooksul linade vahel magada - imelik. Aga see k6ik on veel suure kysim2rgi all, sest nagu mainitud, Archipelagoses pole ykski otsus kindel.

HAMAM

Ei k2inudki Topkapi Palac'is vaid hooopis HAMAM'is ehk tyrgi saunas. See oli ainulaadne kogemus. K6igepealt pidime marmor-lavatsil higistama ja hullult niiske oli nii et v2sitas jubedalt 2ra, ja siis meid pesti puhtaks ja tehti mashaasi, t2isteenus ja ma pole veel iial varem end nii puhtana tundnud.
Ja siis k2isime vyrtsiturul ja ostsin h2id vyrtse ja tsikkidele kilo hennat.

v2sind olen ja ei viitsi rohkem praegu muljetada, koju tulen siis r22gin !

Eile oli v2ga tegus p2ev. Kuna j6udsime Istanbuli juba hommikul kell 8.
Leidsime l6unapaiku l6puks yhe odava hotelli kus hinna sees on hommikus88k ja internett.
Peale seda tegime linnatuuri. Esiteks l2ksime huvi p2rast Blue Mosque'i kaema, ja kuidagi 6nnestus meil sinna ilma piletit ostmata sisse p22seda, liikusime lihtsalt suures turistimassis ja nii see juhtuski. See oli p2ris v6imas vaatepilt aga ikkagi h2iris mind et see koht on turistiatraktsioon, kahju oli vaestest palvetajatest kes kusgil nurgas vaikselt oma palvusi yritasid teha,sest turistid tegid ikkagi suurt l2rmi hoolimata hoiatustest, et vaikselt peaks olema. Ahjaa,sinna pidi sisenema paljajalu ja naistele anti ka r2tik, millega pead katta.
J2rgmisena k2isime Hagia Sophia katedraalis. See oli t2pselt samamoodi turistiatrktsioon aga v2hemalt 6igustatult sest see hoone kannabki ametlikult MUUSEUMI tiitlit, ja palvetajad sinna ei l2he. N2gin 2ra kuulsad seinamosiigid, aukartust2rtav !
Seej2rel suundusime Grand Bazaar'ile oh 6udust, kuna me olime 88sel bussis v2he magada saanud ei olnud meil kuigipalju energiat et Grand Bazaari sisse elada. Sellegipoolest 6nnestus meil seal 4 tundi veeta!!!!!
ise kah ei tea kuidas.
6ppisime selle aja jooksul palju, eelk6ige seda, et ei ole m6tet v2sitada end viisakalt "ei ytlemisega" sest juba seegi t2hendab tyrgi kaupmehele SUHTLEMIST ja siis on temast juba palju raskem lahti saada. Kiiresti 6ppisime ignoreerima igasuguseid l2henemis-katseid ja erilisi hinnapakkumisi ("today extra cheap just for you !" :D )
Yhegi leti juurde seisma j22da ei ole m6tet, sestkohe ymbritsevad sind 2-3 kaupmeest, liikuda tuleb kiirelt ja silmadega vaadata.
Uskumatu aga p2rast seda kogemust viitsisime veel Teelega s6ita metrooga teise turistipiirkonda, kus oli 2 km pikkune kaubat2nav. Seal ei olnud turukaup vaid odavad poed ja sealt leidsin ka oma lemmik hipiriide kaupluse, ma oleks pea-aegu minestanud, nii ilusad kaltsud olid seal. Ostsingi yhed pyksid l6puks, neetud. Nepaalis tehtud !

ok, t2na l2heme Topkapi Palace' vaatama, kuuldavasti kulub selleks terve p2ev, eks n2e.....

istanbulis

Tyrgi on nagu lasnam2gi, suured ja koledad majad...
Bussis6it Kusadasist Istanbulini kestis vist 8 tundi ja maksis ainult 14 eurot, selle eest sai veel tasuta kohvi ja teed ja saia. Bussis ei tohi v66rad mehed ja naised k6rvuti istuda v2ljaarvatud juhul kui nad on muidugi abielus.
Tyrklased on v2sitavad, muudkui suruvad oma kaupa peale, yksk6ik mida, nad on t2iesti kindlad, et sa vajad just seda mida neil pakkuda on.
Noh, ega mul midagi praegu ytelda ei olegi alles j6udsin siia, oleme mingis odavad hostelis, ja laheme kohe varsti linna tuuritama, Aya Sofiat ja Blue Moski vaatama
turisid noh.

Aa, yhe 88 pidime magama Samose saarel Kreekas, leidsime selleks yhe vahva ranna-baari, kus oli m6nus vaikselt varjus magada lainete saatel. Istanbulis vist ei tule midagi v2lja "p66sas" magamisest :p
ega ei tahagi
hostelid on odavad

kirjutan uuesti siis kui istanbuliga tutvust oleme teind

istanbul ?

Jess, kui nyyd mingeid tujumuudatusi ei tule, siis t2na hilis6htul p2ale kesk88d v2ljub meie praam Ateenasse, siis hommikul vara kohe rongiga Istanbuli poole. Kokku peaks reis kestma yle 24 tunni, aga ma arvan, et Istanbul on seda v22rt. Passime seal kokku u 3-4 p2eva ja siis j2lle pikk reis tagasi Ikariale, J2rgmiseks esmasp2evaks peaksime tagasi olema....
ja kui v2hegi v6imalik, l2heme ka Trooja varemeid kaema. Jaa jaaa !

Kommunism
Lefteris t6lkis, et plakatil on kirjas midagi sellist: "Communism party of Greece/Trust your power/ disobey attack."


vot

Tiksuvad viimased reedese t88p2eva tunnid. T2na on prantslaste viimane 6htu, tuleb suur pidu, koogi ja ouzoga. Ees ootab vaheaeg, mul pole 6rna aimugi, kas siis yldse netti saab, v6i kas ma istanbuli l2hen, v6i mis, jne...

muud ei midagi

N2dalavahetused on vahvad, isegi kui on igav, v2hemalt saab kaua magada ja igal-pool ringi tsillida, rannas jne. Eesootaval nadalavahetusel on ilmaennustuse jargi yle 20 kraadi sooja, loodame kindlasti randa saada.
Ja v6ibolla j2rgmine n2dal ootab meid ees rongis6it Ateenast Istanbuli, 18 tunnine rongis6it ei ole veel k6ige pikem, Rumeenia l22neosast Sofiasse s6itsime 22 tundu, aasta siis oli vist 2004 ?

FUNFUNFUN !

Eile olid mul t2itsa suured plaanid, ma tahtsin vallutada Iisraeli ja Egiptuse, kuid see on siiski ysnagi keeruline, j2ime endiselt Istanbuli plaani peale :)

uss arkas yles

nagime tana esimest korda trepi peal yhte ussi, ei tea mis uss ta kyll oli, aga igatahes usside hooaeg on seega ametlikult alanud jeeeee :S

minu tavaline p2ev:
kell 8:15 heliseb minu aratuskell, lykkan seda 10 minutit edasi, kuid umbes poole minuti parast kostab Teele telefon: "aika on kahteksa, viisiteistkymmenta, on aika herhata!" Teele lykkab kah kella 10 minutit edasi
ja niimodi 2-3 korda
u 8:45 ajan end nurisedes pysti ja lahen otse k88ki, sest vannitoad on niikuinii h6ivatud, s88n yhe apelsini, ja yhe shokolaadikreemisaia ja teen tassi kohvi, loivan oma kohviga kontoorisse, kuid kontor uks on lukus, sest bossid ise kunagi 6igeks ajaks ei j6ua.
Nurisen rahulolevalt bosside yle ja istun kohvi juues p2ikese kaes ja silitan v2ikest musta kutsut.
Kui l6puks kontorisse saame, panen arvuti kaima, samal ajal toon omale klaasi vett sidruniga, ja pesen hambad kah 2ra.
Siis tsekin meili ja muid asju, ja siis kui kell on juba u 10.30 teen t88inimese-n2gu. :)

K2in kaameraga aias ringi ja ahistan lilli, korra p2evas k2in ka v2ikesel jalutusk2igul orus, kus on palju lilli, ja kord nadalas teen pikema matka, et lillasid iriseid kah pildistada.

l6unas88k on ametlikult tund aega, aga tavaliselt venib see kahetunniseks pausiks. kuskil kella kahe paiku on j2lle aeg teha "t88d", seej2rel iga tunni aja tagant yks paus kutsikatega. ja siis viimasel tunnil internett.
kell6 pannakse ohvisss kinni ja Teele n6uab et me joksma l2heks, ja mina vaidlen vastu ja leian p6hjusi, miks mitte minna.

siis s88me 6htust ja vahime mingit filmi

siis teen joogat

ja siis lahen magama



see info oli neile, keda huvitab ;)

Eelmisel nadalavahetusel, kui j2lle Faroses olime, ja pyhap2eval oli kena ilm - veetsime pool p2eva rannas tsillides, ja alles lahkudes m2rkasime, et yks kummaline silmapaar oli meid terve selle aja j2lginud :P
vanamees lihtsalt istus mingi myyri taga ja vaatas...

INTERNETTTTTTT

Jaa, jeeess jesss, nett on tagasi, ei pidanudki kuigi kaua ima olema. Viva la civilisacion
Kuigi 6htuti enam internetti ei saa ja igasugustele yles-alla laadimistele on kah range keeld (yritan seda keeldu vahel harva rikkuda ja laen m6ned pildid ikkagi yles)
Ilmad on kiiresti vaga palavaks muutunud, 88siti on halb magada, muudkui aga higista...
p2eval on hea olla ainult siis kui vaikselt kusagil viludas v6i kontoris istud, matkata on vastik, v6tab v6hmale.

Uudiseid eriti ei ole.
J2rgmise n2dalavahetusega algab siis vaheaeg, st kui v2hegi v6imalik, p6rutame paariks p2evaks istambuli. ma v2ga loodan.



m6ned t2helepanekud.
Kui baaris alkoholi tellid siis saad alati k6rvale mingi v2ikese alustassiga kartulikr6pse v6i p2hkleid. V2ga tihti on juhtund, et kui oleme suurema kambaga baaris ja igayks on juba 3-4 v2ikest 6llekest 2ra joonud, teeb baarman igayhele mingi kange alkoholi-shoti v2lja, t2itsa tasuta baari kulul, m6nus trikk, et kliente purju joota ja panna neid veelgi enam alkoholi ostma.. toredad kreeka kombed :p

6pime vaikselt kreeka keelt, paar korda n2dalas peale t88d 6petab Lina meile t2htsamaid v2ljendeid, nyyd oskan juba k6iki viisakusv2ljendeid ja oskan ise tavernas toitu ja jooki tellida jne.. lahe.

v2ljas s88mas k2ime paraku igal n2dalavahetusel v2hemalt korra, 6nneks, see ei ole kallis, ja toidud on v2ga maitsvad.
Huvitav t2helepanek lauakommete suhtes: pranslased yritavad k6ike syya noa ja kahvliga, kuid kreekas on nuga ysnagi suvaline asi, enamasti syyakse K2TEGA, vahel kasutatakse kahvlit ja nuga kasutatakse ainult vajadusel. Meie, kes juba m6nda aega oleme siin olnud - kreeka lauakommetega tuttavad - paistsime pranslastele vist jubedate metslastena.

Ja yldsegi, kui tavernas mingit toitu tellid siis tuuakse lauale erinevate anumatega suured portsjonid ja igayks ise t6stab endale, mida tahab, eraldi portsjonid on erandjuhused.

ja liitri veini kohta yteldakse KILO VEINI ;)

Problem loading page

TERE
Asi on nyyd niimodi, et me oleme kulutanud viimase kuu interneti allat6mbamise limiiti, ja nyydsest kuni 16. aprillini ei tohi me eriti netti kasutada, hea kui paar korda nadalas korra meili saan tsekkida. seega arge siis pahandage, et ma ei kirjuta ega pilte yles ei lae.
parast 16.ndat aprilli peaks olukord normaliseeruma, mingil maaral.

olge terved

Nadalavahetus oli vaga tore, s6itsime reede 6htul Farosesse, Jude, Teele ja mina; MINA JUHTISIN AUTOT. :)

J6udsime kohale alles kesk88l ja leidsime inglaste-gangi tavernast l6busas meeleolus. J6ime veel nats rummi jne.
J2rgmine p2ev oli kohutavalt vihmane ilm, majast v2lja ei saanud yldse minna, vaatasime lolle filme Jim Carriega...oh, tegelt ei olnudki nii hull, ja siis 6petasime inglastele turakat (seda kaardim2ngu) ja nad ei saanud tykk aega pihta, see oli nende jaoks liiga keeruline m2ng :P
l6puks nad kuidagi ikka suutsid aru saada.
Aga pyhap2ev oli lihtsalt suurep2rane ilm, passisime rannas pool p2eva ja 6htul l2ksime kuumavee allikale. See allikas paiknes mere ja maa piiril, t2pselt kivide vahel ja selle ymber oli suurtest kividest moodustatud mingi basseini-taoline asi, aga me ei saanud kahjuks sinna sisse minna sest lainetus oli tol 6htul v2ga tugev ja see oleks liiga ohtlik ja ebamugav olnud. J2rgmine kord ehk 6nnestub j2rele proovida, et mis tunne on soojas mereves lesida, kui eemal on tuli-kuuma-vee-allikas :)
Siin saarel on tegelt vist kymneid kuumavee allikaid aga ainult yks on siuke kuhu k6ik tasuta saavad minna, sest see paikneb avalikus rannas, teised allikad on kusagil privaatmaadel ja seal muidugi kysitakse raha allika kaemise eest :P

Kui pyhap2eva 6htul tagasi "koju" j6udsime olid siia j6udnud pranslased. seitse l2rmakat ja l6busat puuteadlast, nad on v2ga toredad ja "prantslaslikud"

nyyd on h2sti soojad ilmad ja ma olen juba t2itsa pruun, kuigi ainult n2ost ja k2test, sest ega bikiindega peesitamiseks aega ei ole, muudkui matkan ringi ja vahin lilli.


kirjutage !

Paris Hilton käis Eestis ?
WAU, millest ma ilma olen jäänud, mõelda vaid...

Piim sai otsa ja uut osta ei raatsi :S

Eile õhtul tuli üks uus tüüp, fotograaf Sloveeniast. (nime ei mäleta).
Ta on hästi tore ja vaikne nohik, hästi paljude hobidega ja suurepäraste teadmistega fototehnikast. Paneb mind hirmsasti häbenema, kui ma kõiki termineid ei tea. Jälgib kaugelt, kuidas ma lilli pildistan ja siis tuleb õhinaga seletama, kuidas p a r e m oleks. =)
ei aga ikkagi ta meeldib mulle, ega see tema nohiklikkus ei ole üldse tüütu ja tema ettepanekud on täitsa huvitavad, ma ei pahanda kui ta mind õpetada püüab, lihtsalt mõnikord, ma häbenen iseennast, kuigi tavaliselt ma siiski tean mida ma teen :P

ok, nüüd on reede õhtu ja me läheme jälle Farosesse, randa, nädalavahetusel tuleb loodetavasti soe ilm.

polikala!

katkine p6lv, kallis piim ja jogurt

Reedel oli tore, k2isime suure seltskonnaga baaris (inglased olid sel nadalavahetusel meil siin kylas). J6ime 6lut ja mangisime piljardit, v6itsin kah paar korda. Tagasi tulles, otsustasime kodu lahedal teha v6idu, et kes teab k6ige paremat otseteed, mina ei teadnud, ja sain karistuseks v2ga l6hkise p6lve, siiamaani m2daneb, panen saialille salvi peale ja loodan (Anneli) pulmadeks terveks saada :)
Nyyd istun kah "kontoris" kus on soe ja m2ngib muusika. Mul on isegi oma arvuti, internetiga ja puha. (aga ilma t2pit2htedeta). Ja sellest hoolimata ei ole ma blogisse v2ga kirjutanud, noh sest minu arust ei ole enam midagi kirjutada.
Ahjaa, uuendasin oma ideid seoses l6put88ga, aga sellest rohkem ei r22gi.
Kaks sooja paeva oli kah esmaspaval ja teisipaeval, sain isegi t-sargi varukad k2tele p6letatud :P
nyyd sajab taas vihma. Loodan et nadalavahetusel tuleb p2ikseline, sest on meie kord minna rannakylla Farosele (inglastele kylla)

vaadake pilte, seal uuendan tihedamini kui blogis !

Teisipäev oli Maarjapäev. Kreekas on see päev väga suur püha, esiteks muidugi tähistatakse seda, et Neitsi Maarja sai inglilt ettekuulutuse lapse saamise kohta, ja teiseks, see päev on ka Kreeka iseseisvus päev, tähistatakse võitu Türgi üle. Ateenas pidada suur paraad toimuma ja puha.
Selle päeva puhul korraldas üks väike küla kogukond saare läänepoolses kõige hüljatumas osas pidustused, kuhu meidki viidi. Toimus suur heategevus sööming, kirkiu hoovis ja majades olid lauad üles seatud ja söögiks pakuti kala-taignas, küüslaugu-kartuli püreed juurvilju ja muidugi saia ning LOOMULIKULT ohtralt veini, väga kanget veini. Muide see jutt, et kreekas segatakse veini veega ja „see kes joob puhtalt on joodik“ – ei pea üldse paika, mulle kinnitati et niisugune suhtumine oli tõepoolest antiik-kreekas aga tänapäeval on suhteliselt tavaline et juuakse ikkagi puhast kanget veini (umbes 17 vol) nii et kui mina vega lahjendasin siis mind naerdi nõrgukeseks, tea kas sattusin joodikute seltskonda, või on asjad tõesti antiik-ajast natuke muutunud. ☺
Igatahes inimesed olid väga sõbralikud, kuigi natuke häbelikud, ma ei julgenud neist eriti pilti teha, oskaks vähekene keelt, siis ehk julgeks küsidagi. Saime üsnagi palju tähelepanu kuna selles külas ei näha just iga päev võõraid inimesi, korralikk sõidutee ehitati sinna kanti alles u 5 aastat tagasi. Elektrit ei ole, kivist majad jne… kokkuvõttes, nägime midagi sellist, mida iga tavaline turist ei näe.



Esmaspäeva õhtul muide saime kena üllatuse osaliseks, vaatasime Teelega kahekesi parasjagu õhtusöögi-filmi, kui võõras mees kööki astus. Tulija oli uus töötaja-vabatahtlik Mihaelis, kreeklane (33-aastane). Kui olime tüübile juba ümbrust tutvustanud, tuli ka sõnum mu telefonile, Linalt, mis teatas, et uut inimest on oodata, et ärgu me ehmatagu :) nojah....

Nädalavahetusel käisime Farosel, rannakülas Ikaria idarannikul, kus praegu inglased elavad-töötavad (sukelduvad ja uurivad mere-elu). Lina ja Lefteris pidid neile toitu viima ning meid kutsuti kah kaasa, et rohkem seda saart näeksime.
Sinna oli umbes 50 km aga sõit kestis u poolteist tundi kuna tee on väga käänuline, ja kuristikkude tõttu ei maksa väga riskida. Kui kohale jõudsime, leidsime inglise noored hoovis murul pohmelli pidamas. Käisime ka meres ujumas, mina muidugi "läksin kaaa -sest teised ju läksid" aga pidin kohe välja tulema sest nii jubedalt külm vesi oli. aga vähemalt sain linnukese kirja, 22. märtsil ujumas käidud.
Õhtul käisime pealinnas Agios Kirikos'es baaris.
järgmisel päeval juba sõitsime tagasi, ning peatusime ka ühes absoluutselt maagilises orus, kus oli väike ojake suurte kivide vahel ja hiigelsuured puud, tegin seal hästi palju pilte, vaadake siis eksju.

uued teadmised Kreekast, inimestest jne

Mõtlesin, et peaks ikka siin blogis kah ära mainima, mida uut ma teada olen saanud siinsete tavade kohta.

Vein
Ikaria saarel vähemalt käib veiniostmine niimodi, et võtad tühja plastmasspudeli, lähed sellega mõnda poodi või tavernasse ja seal saad mekkida ja meelepärast veini otse vaadist pudelisse osta - nii palju kui aga tahad. Pudelisse villvad siin saarel ainult kaks tootjat, aga muidu veini teevad KÕIK. Ja Kõik veinid on ka ühtviisi head.

Kommunism
Ikaria on kõige kommunistlikum kogukond terves Kreekas, siinsetest elanikest umbes 80%pooldavad kommunismi.

Kristlikud tavad
Hoolimata kommunistlikkust meelestatusest, tähistavad Ikarialased kirikupühasid ja peavad tavadest kinni, nagu korralikud kristlased ikka.
Näiteks lihavõtte eel paastutakse 40 päeva ja siis Aprilli lõpus algab lihavõtte tähistamine, millega kaasnes väga palju suuri pidustusi. Näiteks üks öö, siis kui paast lõppeb hakkavad kõik kitsetalle suppi sööma. Selleks puhuks kepsutavad vahvad kitsetalled praegu mööda aasasid ja ei aima lähenevast lihavõtte-peost midagi :P
Number 40-ga on seotud väga palju tavasid, näiteks kui laps sünnib siis ei tohi mitte keegi peale vanemate ja kohaliku vaimuliku last näha enne kui beebi on 40 päeva vana.

Ropp sõna
MALAKA [mal'a'ka]-pihkupeksja

tuultuuultuuuuuul

Noh, ega midagi uut ütelda ei olegi.
Töö on praegu ikka suhteliselt igav, muudkui pildistan lilli ja parandan vahel mõnda vana posterit. Ilmad on kah nii jubedalt külmad, et isegi õied ei arene, nii et midagi pildistada nagu kah pole...
Kui juba ilma peale jutt läks, siis ei saa ikka üle ega ümber sellest TUULE-jutust. Ta puhub ikka rõvedalt kõvasti ja vahetpidamata juba mitu ööpäeva järjest, see ajab hulluks, ausõna. Täna tegelikult oli pärastlõunal paar tundi vaiksem kah, isegi linnulaulu oli kuulda, aga nüüd möllab jälle nii valjult, et omaenese mõtteidki on raske kuulda.
Oleme terve nädala Teelega kahekesi passind, õhtuti vahime mingeid filme, mis käepärast on ja läheme varakult magama, nagu korralikud tüdrkud ikka (ja jooksmas ei saa käia, sest noh - see tuul).
Aga homme läheme sinna saare teise otsa, Farosele, teistele külla, ainult üheks päevaks, aga me oleme väga põnevil, sest juba on kopp ees siin ühe koha peal istumisest, nii et väike vaheldus kulub vägagi ära.

Ja ma pole kaks nädalat piima joonud ega jogurtit söönud - nuta või puruks.

Aga kõigest hoolimata, ma ei kurda väga ega kahetse siiatulekut. Ikkagi on tore puhkus ja vaheldus sellest Eesti-elust

MAAV2RIN

Ahjaa, juba olekski meelest l2inud - vanaemal oli 6igus - Kreekas on maav2rinad

kogesime m88dunud reedel pealel6unal v2ikest maav2rinat, mis pani akna/kapi-klaasid v2risema, kestis u 10-15 sekundit ja tundus nagu oleks suur reka seljatagant m88dunud (tegelt siinkandis kohe p2riskindlasti ei s6ida mitte kunagi mitte yhtegi rekat)

Uued teadmised vol.1

• pistaatsiap2hklid on isesyttivad
• Maailma k6ige kallimat maitseainet Saffron'it saadakse yhest haruldasest Krookuse 6iest
• Meile tuntud mandarine on erinevaid sorte: Clementine, Satsuma, Tangelo jne
• mandlipuu on yhest perekonnast kirsside, ploomide, aprikooside ja virsikutega

pilv vuhises nina alt m88da ja tuul puhus taskur2tigi taskust

See saar on v2ga mystiline. Kui me laup2eval matkama laksime siis v6isime k6ndida tunde ilma et hingelistki kohtaks ning seej2rel l6puks ootamatult m6nd inimest n2hes muutusime t2itsa kohmetuks, kuid nad on v2ga s6bralikud, kysisid viletsas inglisekeeles, et kas oleme v2lismaalased ja pakkusid lahkelt joogivett. K6ik m88dujad, olgu jalgsi v6i autoga tervitavad sooja naeratuse v6i r66msa k2eviipega - yhes6naga, v2ga toredad inimesed ned ikarialased.
Aga m2ed on siin v2ga salakavalad. Nende j2rgi orienteeruda ei maksa, sest nad liiguvad paigast, vahetavad kohti ja muudavad kuju.

Unistan Aprilli l6pust ja vabast n2dalast, mil plaanime minna Istambuli, turule vyrtse ehteid ja kaltse kaema.

surnud lehm mererannas

päike ilmus jälle välja
kaks viimast tööpäeva möödusid äärmiselt mõnusalt, pool päevast käisin üksinda jõe ääres lilli pildistamas ja et aega parajaks teha, siis istusin niisama, vahtisin punaseid kalu ja kuulasin linnulaulu.
õhtuti vaatame filme.
eile õhtul vaatasime ühte Chuck Norrise filmi "The President's Man"
lihtsalt uskumatu mees see Chuck.
ja nädalavahetuseks jäime Teelega siia täitsa kahekesi, peame siin kõige eest hoolitsema, koeri toitma ja kassi toitma jne. hea on olla rahus.

Aga, täna...
Laupäeval
otsustasime matkale minna.
Alustasime oma jõe juurest, kust sildid juhatavad rannani, noh, 2.5 tunni pärast olime rannas, leidsime kivide vahelt ühe surnud lehma, siis võtsime päikest ja siis hakkasime tagasi kõndima, tulime mööda autoteed, et kiiremini jõuda ja mitte ära eksida.... ning ma ei tea kuidas aga meil siiski õnnestus ära eksida, mingi hetk ronisime mööda mingit järsku mäenõlva ülespoole, vastikute okkaliste põõsaste vahel ja jõudsime niimodi ühe vanamehe aeda, kes oli küll enam kui üllatunud, et kaks neiut niimodi justkui maa-alt tema aeda ilmuvad..
igatahes ta oskas meid tagasi teepeale juhatada ja poole tunni pärast jõudsimegi tagasi koju, jalad on nagu pakud, täielik kurnatus....
läbisime arvatavasti mingi 25 km ringis maad, selleks kulus meil 6 tundi ja 3 pudelit vett.

enam ma matkama ei lähe, vähemalt mitte ilma kaardita.

Adrenaliinirohke öö ja kauaoodatud kohtumine oraakliga

Öösel algas torm, millesarnast ma veel iial näinud polnud, ärkasin suure paugu peale, arvasin ei tea mida, aga selgus et see oli tuuleiil mis tugevalt vastu seina prahvatas, siis oli vaikus... siis lõi välku ja kohe tuli uus tuulepuhang, haarasin instinktiivselt kümne küünega voodiäärest, et paigal püsida, sest ma ei olnud kindel, kas me koos selle plekkmajaga üldse veel maapeal oleme... olime küll, vaevu.
ja niimodi mitu tundi, und ei saanud, mõtlesin igasuguseid asju, mida tegema peaks kui katus pealt lendab, kujutasn ette, kui läheksin õue mäenõlvale seisma, kui kiiresti ma siis mereni saaks? :)
mingi hetk ärkasin äratuskella peale ja tuul oli vaibunud.

kuid hommikul oli mul äärmiselt halb tuju, mulle pole veel õiget otstarvet leitud, mõtlesin, et järjekordselt olen tulnud mingisse kohta suurte ootustega, ja järjekordselt pean pettuma, sest mulle järjekordselt ei meeldi mu valikud.... ahhh, magasin nimelt tund aega sisse ja pärast mossitasin ühe lollaka pc taga ja installisin/uninstallisin Adobe programme terve ennelõuna...

joonistasin A4-paberile suure kalendri kus päevi maha tõmmata.... 13 nädalat ja 6 päeva veel.

AGA SIIS: ootamatu teada, et mind ja Teelet viiakse pärastlõunal ORAAKLI juurde. Lõpuks ometi!

Tegelikult läksime kohtuma selle asutuse ühe võtmeisikuga, keda me siiani veel polnud kohanud, väga lihtsatel põhjustel: ta on kodus 1 kuuse lapsega, ja aeg-ajalt käivad noored teadlased tema juures kodus mingeid asju arutamas. Meil polnud seni veel seni olnud au temaga kohtuda, aga viimaks ometi ta ootas meid.

Oraakel ehk Anastassiia, oli väga rahulik, koduste riietega, vaikse kuid lõbusa häälega väärikas naisterahvas. Poole tunnise vestluse ja tassi orgaanilise kohviga viis ta nii minu kui Teele peast ära kõik masenduse mõtted. Ta selgitas meile siinoleku põhjuseid, ja kõik sai palju selgemaks, ma tean nüüd mida ja milleks ma teen. võibolla sellel kõigel on isegi mõtet. Tegelikult on siin täitsa tore, ja aina toredamaks läheb, varsti saab vahemerre ujuma...

nüüd sajab vihma

ootan kevadet

käed mullas

Täna siis läksime Michaelleiga(või mina ei tea kuda ta nime kirjutada) metsa, et taimi üles kaevata ja istutada nad potti, et oleks lihtsam tubastes tingimustes pildistada. Ja siis selgus, et see vana ei olegi nii tark taimeteadlane, kui ma arvasin, nimelt vaatasime seal mingeid lumikellukese sarnaseid taimi ja ta otsis eriti just neid taimi, mis oleks veel õide puhkemata.... ja selle pähe tahtis ta üles kaevata taime, mis oli AMMU ära õitsenud, ma ütesin, et minu arvates see roheline mummu seal otsas on ainult jäänus kungaisest õiest, aga ta arvas, et küllap sealt ikka midagi veel tuleb... nooh, hea küll, äkki kreekas käivad need asjad teisipidi...
Ja siis ma pidin kõik need viletsad taimekesed kodus plastikpudelitesse istutama ja nüüd hoiame pöialt, et nad peagi õide puhkevad.. :S




kui muud teha polnud siis pildistasin mesilasi


ja täna toodi autoga külapoest uus toidulaar, nüüd on meil jälle külluses fetajuustu ja õunu ja apelsine ja saia

ja kitse nägin kah mäe peal

nats igav on, nüüd sai Kortsleht kah valmis ja siin on endiselt vähe teha, vaatan kuidas taimed potis kasvavad ja ongi kõik, kui homme tuulevaikne ilm on siis lähen jooksma igavusest.

ja kui ikka igav on siis hakkan ehk kooliasjade peale mõtlema

pühapäev

mitte ei saa kortslehte küljendatud, tähtede seis ei ole lihtsalt soodne.
käisime rannas vett katsumas ja koera ujuma õpetamas, muidu oleks tätisa tore olnud, kui inglased jälle mastrubeerimis-nalju poleks teinud, kopp on ees, õnn et nad järgmine nädal teise saare otsa lähevad, saame Teelega kahekesi oma rida ajada ja jooksmas käia jne

JA PALUN KIRJUTAGE MULLE

Kuigi mul pole aega kõigile eraldi kirjutada, siiski meeldiks kui keegigi mulle vahel midagi kribaks, kasvõi paar ridagi, noh !

äkiline ilmamuutus

Eile õhtul lakkas suur tormituul nii äkitsi et see vaikus oli lausa valus kõrvadele. Hommikul avastasin, et siin ongi tegelikult soe, nagu peab, käisin paljajalu murul ja kutsikad mängisid ümber minu. Linnud laulavad ja mandlipuud õitsevad.
nautisin mõnda aega rahulikku varahommikut, aga kuna kõik teised magasid veel, siis läksin kah tagasi magama, ärkasin alles kella ühe paiku, ja siis läksime Teelega kahekesi naistepäeva matkale ühe suure mäe otsa ja pärast ühe jõe orgu, kus oli parasjagu ekstreemne ronimine. Sellest retkest on pilte kah muuhulgas.
Nüüd on siis pikk nädalavahetus, eriti midagi teha ei ole, kuigi tegelt pean natuke oma eesti-töösid tegema, aga eks jõuab veel, praegu on mõnus niisama aega surnuks lüüa ja puhata.
Siin saab täitsa korralikult süüa, ja üsnagi tervislikku toitu, tööpäeviti käib lõunasööki valmistamas naabritädi ja õhtuti teeme graafikualusel ise süüa, nädalavahetustel teeme kah ise süüa, kuidas keegi tahab, kapid on kogu aeg toiduaineid täis, igasugu kuivaineid ja LOOMULIKULT FETAJUUSTU, jaaaaa, ma söön IGA PÄEV fetajuustu ja pehmet saia, muidugi see küll kaalualandamisele kaasa ei aita, aga mul on suva, mulle maitseb fetajuust niiväga. ja muidugi õunu ja apelsine ja igasugu juurvilju on alati kapis, nii, et söögiga on OK.

eile õhtul käisime kõigi nende inglastega muidugi kohalikus külas mingis pubis, proovisin kohalikku veini ja sain kõvasti naerda, kui vein toodi lauale MORSIKANNUGA :D
heh, ja see maitses nagu Lassi vanaema tehtud vein, täielik peet... noh ja siis inglased jõid end ruttu purju (samal ajal kui nad oma joomisemänge mängisid) ja siis meie Teelega tulime jalgsi ära koju kui igavaks läks.


täna õhtul läksid teised jälle pubidesse laaberdama ja mina jäin üksinda siia, nats kõhe on siin üksinda olla, aga mul on taskulamp ja pipragaas kõrval, panin kontori ukse kah lukku ja klõbistan muudkui arvuti taga... ja laen pilte üles, vaadake siis eksju !

tuuline tuuline tuuline

Jõudsime eile õhtul pärast 6,5 tunnist laevasõitu lõpuks siia saarele, meile olid vastu tulnud kaks inglise noormeest, ühel neist oli pea blondiks värvitud - mul tekkis kohe hirmus eelarvamus, nende kohta aga neil oli üks kutsikas kah kaasas, hea seegi.
ja siis sõitsime autoga umbes 40 minutit mägedesse, see tee oli väga kurnav ja mul läks süda isegi pahaks sest nii jubedalt palju kurve oli kogu aeg...
ja siis jõudsime siia "baasi" siin tutvusime ülejäänud rahvaga... ja selgus et oh õudust, siin on enamus INGLASED :S
st kokku on siin 8 noort inimest, 6 inglast ja meie siis eestlased ja paar vanemat tüüpi on siis kreeklased, aga nemad hoiavad rohkem omaette ja me oleme sunnitud hängima nende inglastega. õnneks neil pole vist väga hädagi, muidugi nad on ikkagi inglased, aga võibolla mitte nii ilged jobud kui need keda ma inglismaal kohtasin... lootust on, et ma pean siin ikka 3 kuud vastu küll, kui mingit tegevust kah leiab....
ja muidugi meil on siin 3 kutsikat, nad on nii nunnud krantsid, kogu aeg müravad...
nendega on tore mängida kui inglased kopa ette viskavad...

ja me magame sellistes plekist karpides, nagu ehitusmeestel on :D
meil on teelega õnneks natuke rohkem omaette ruum, teele magab ülemisel nari-korrusel ja mina alumisel (mulle meeldib maa-ligidal magada ju )
aga öösel algas torm, ma ehmusin ilgelt ära sest nii kohutav kolin ja mürin oli siin kogu aeg nende plekkmajade vahel, aga hommikul sain teada et see on siin selisel aastaajal normaalne ilm ja et me oleme nii kõrgel mäe peal et siin ongi tuuline kogu aeg... aga muidu see koht siin on hästi eraldatud, külast eemal ja ei ole üldse geto...
pipragaasi vist vaja ei lähe.
aga ta on mul igaks juhuks alati kaasas :)

süüa saab kenasti kolm korda päevas, enamast tervislik kohalik toit, naabritädi käib meile kokaks, ja seega on väga mõnusad kohalikud road. vahel harva saab ka liha toidu sisse, aga ega ma ei kurda.

täna sain siis lõpuks natuke ka sotti et mida me siin üldse tegema hakkame, esialgu alustan ühe toreda keskealise kreeklasega Michaelliga mingit taimede pildistamise projekti, st pean lihtsalt mingitest taimedest hakkama makrofotosid tegema, iga nädal, et jäädvustada nende õitsemise staadiumid, aga see on nii väike asi, ma loodan et mulle leitakse rohkem rakendust, muidu ma hakkan võibolla liigapalju trenni tegema igavusest - kellele seda veel vaja on....

igatahes nädalavahetus on vaba ja kuna esmaspäev on kah mingi püha juhuslikult, siis on kolm vaba päeva järjest, nii et kui on hea ilm siis läheme Teelega matkama äkki, vaatame siin ümbruskonda ja tahame leida mingeid jooksuradasid et tulevikus siin jooksmas käia... eks näis

varsti panen pilte kah üles, kutsikatest ja mägedest ja jõgedest ja üldse... aga mitte neid tobedaid makrofotosid karikakardest, need on täiega igavad, ma arvan.

liiga pikk reis ja räpane Ateena

Kui Eurolines'i buss Tartust kell 6:45 sõitu alustas, siis oli bussis 6 reisijat, mina olin ainus, kes Riia bussijaamast veel edasi lennujaama tahtis sõita, jube imelik tunne on istuda üksi suures bussis kui kaks bussijuhti korraga ees istuvad :P aga bussijuhid haisesid eetri järele, no mis sa teed, küllap oli vaja grippi ravida :D
Ja lendamine ei meeldi mulle, ja kui Berliinist Ateenasse sõitu alustasime siis märkasime lennukisse sisenemisel, et lennuki all on mingi loik ja sinna niriseb lennukist mingit vedelikku. Seetõttu me ei imestanudki väga, kui lõpuks lendutõus 20 minutit edasi lükkus "mingi tehnilise rikke tõttu" .... misiganes rike see ka oli, küllap nad said selle korda sest poole tunnipärast olime juba õhus ja hoidsime pöialt, et see lennuk uuesti lekkima ei hakkaks.

Ateenas sain suure üllatuse osaliseks, sest ma poleks oodanud et see linn NII RÄPANE on.... jube, sõitsime metrooga ühe odava hosteli lähedale ja siis pidime kaks tänavat veel kõndima, ja päris palju oli tegemist, et mitte prügi otsa komistada... joodikuid oli kah jube palju, tundus, et oleme mingis getos, kuigi tegelt oli see enamvähem kesklinn ikkagi.

Maksime 12 eurot kumbki ja meid pandi ühte tuppa kahe hiina neiuga, uskumatu kui stereotüüpilised hiinlannad :D plõksisid muudkui pilte teha jne, ärkasid hommikul kl 6 et minna vaatamisväärsusi kaema, meie magasime 8ni, sõime röstsaia ja keedumune. vaatasime natuke linnas ringi (räpastel ja kitsastel tänavatel) ja lõpuks läksime metrooga sadamasse.

Terves sadamalinnaosas oli elektrikatkestus ja meil kulus tükk aega et leida kiosk, kus kasutataks geneeraatorit, et saaks pietit osta.

ja siis laevale...

5 päeva veel

countdown

9 päeva veel